Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine
Seotud dokumendid ning registriobjektid leiab dokumentide alt.
Seotud dokumendid ning registriobjektid leiab dokumentide alt.
Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri...
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Taastuvenergia tootmine ja kasutamine on olulised eesmärgid keskkonnasaaste vähendamisel.
Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2020-2023 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
Sissejuhatus nimekirja vaates tekstiosa.
Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada setete eemaldamise võimalike variantide analüüs, teostatavuse kulutõhususe hinnang ja tehnilise projekti koostamine Köstrijärve VEE2133700 (Köstrejärve) sisekoormuse vähendamiseks. Samuti tuli anda hinnang, kas suurtaimestiku eemaldamine on teaduslikult põhjendatud.