Ülevaade
Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta järel, et saada ajakohane ülevaade Eesti pinnavee ja põhjavee seisundist ning neid mõjutavatest teguritest. Veemajanduskava raames viiakse läbi alusuuringud, et hinnata muuhulgas ka inimtekkelisi koormuseid veekogumitele, mida kaardistatakse perioodiliselt. Selle eesmärk on tuvastada inimtegevused, mis mõjutavad veekogumite seisundit ja põhjustavad nende halvenemist.
Inimtegevuse kaardistamisel võetakse arvesse erinevaid tegureid, mis mõjutavad vee kvaliteeti ja elukeskkonda nagu näiteks loomakasvatus, taimekasvatus, veevõtt, heitvesi, paisutamine ja kraavitamine. Kogutud teabe põhjal planeeritakse meetmed, mille abil parendatakse veekogumite seisundit.
Projektist
Visioon
2023. aasta kokkuvõte
2024. aasta plaanid
Materjalid ja tulemid
- Jäätmearuandluse teenuse hetkeolukorra (AS-IS) kirjeldus
- Uue jäätmearuandluse loogika katsetamine
-
- VIDEOKOKKUVÕTE
- Jäätmereformi VTK digitaliseerimise materjalid
-
- Jäätmereformi VTK digitaliseerimise materjalid (vt ptk "4.4 Jäätmemajanduse digitaliseerimine ja jäätmeandmete avalikustamine“)
- Õiguslik inventuur ja eelanalüüs
- Meediakajastused
-
- 02.10.2023 Delfi roheportaal: Andmehalduse ekspert: paari aasta pärast saame vaadata, kui hästi naabervallas prügi sorteeritakse
- 29.11. 2023 Rohegeenius: Suur muutus jäätmemajanduses: kogu prügi teekond saab digitaalselt jälgitavaks