Vete terviseplaan 2028-2033
21.juunist kuni 21. detsembrini on kõigil võimalik esitada oma ettepanekuid veemajanduskava ning üleujutuste maandamiskava tööplaanile, ajagraafikule, kaasamise plaani ja üleujutuste riskide hinnangule.
Veemajanduskava on vete terviseplaan, kus nähakse ette milliseid pinnavee- ja põhjaveekogumeid on vaja ravida ja mis on selleks vajalikud tegevused.
2024.aastal on alustatud vete terviseplaani koostamisega aastateks 2028-2033.
Vete terviseplaan koostatakse kogumitele, mille seisund ei ole hea. Selleks, et õigesti hinnata veekogude ja põhjavee seisundit ning määrata õiged ravivõtted, on vajalik üle vaadata kogu teadaolev informatsioon veekogude paiknemisest, seire tulemustest, mõjuteguritest ja väga palju muudki. Eristatud on valgala suuruse ja iseloomu alusel 744 pinnaveekogu või selle osa, mille seisundit hinnatakse. Põhjaveekogumid on eristatud olemasolevate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste kaartide alusel ja neid on 31.
Varasemaid vete terviseplaane saab vaadata Kliimaministeeriumi kodulehel.
Vete terviseplaan koostatakse koos üleujutusega seotud riskide maandamiskavadega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate tegevuste planeerimist ning vältida erinevatest eesmärkidest tulenevaid erimeelsusi.
Vaata lisaks
- Päevakajaline
-
26.augustil toimub Paides arutelu vett mõjutavate koormuste osas, kus esimeseks teemaks on pinna- ja põhjaveevõtt. Kutse osalemiseks on saadetud neile, kel on teemaga puutumus.
Arutelu eesmärk on tutvustada ning saada tagasisidet metoodikale, mis kirjeldab milliseid veevõtuga seotud koormusi me veekogude valgalal arvestame ja mis hetkest alates need võivad veekogumi seisundit mõjutada.
Registreeru SIIN hiljemalt 24.augustiks.
- Kuidas see mind puudutab?
-
Mitmete veekogude ja põhjavee tervislik seisund on inimtegevuse tulemusena halvenenud. Terviseplaani koostamise käigus hindame vete seisundit, mõjutegureid ja kavandame vajalikud tegevused olukorra parandamiseks. Sobivate tervendamistegevuste kavandamiseks on vajalik, et kohapealsetest oludest ja vajadustest oleks parim võimalik teave - seda saad anda ainult Sina!
- Ettekanded ja salvestised
-
- 29.05.2024 toimunud infotunni salvestus
- 26.08.2024 veevõtu arutelu ettekanded.pdf
- Üleujutustega seotud riskide maandamiskavad
- Alusuuringud
-
Vaata vete terviseplaaniga seotud alusuuringuid.
Vete terviseplaani uuendamise ajajoon
Ettepanekud
Seotud lehed
Meri ja rannikuveekogumite seisund
Vaata lähemalt mere ja mereseire kohta.
Pinnavesi ja pinnavee seisund
Pinnavesi on kogu maapinnal seisev või voolav maismaavesi ning rannikuvesi koos territoriaalmerega. Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid, kanalid), seisu- (järved, tiigid) ning rannikuveekogudeks. Selleks, et pinnaveekogusid saaks majandada, jagatakse neid osadeks ehk selgelt eristuvateks veekogumiteks, mille üle ka arvestust peetakse.
Põhjavesi ja põhjavee seisund
Põhjavesi on maapinnast allpool olev kivimite ja setete lõhedes ja poorides olev vaba vesi, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjaveetase on sügavus maapinnast, kust alates on kivimid või setted veega küllastunud – sellest ülespoole jäävas aeratsioonivöödis olevat vett ei loeta põhjaveeks.