Keskkonnaseire

Ülevaade

Keskkonnaseire korraldust reguleerib keskkonnaseire seadus. 

Seaduse kohaselt jaguneb keskkonnaseire kolmeks:

• riiklik keskkonnaseire (korraldab Kliimaministeerium);
• kohalik omavalitsuse keskkonnaseire (korraldab kohaliku omavalitsuse üksus);
• vabatahtlik keskkonnaseire (korraldab avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik omal soovil ja kulul enda tarbeks).

Oluline on keskkonnakaitses ka ettevõtja omaseire, mida korraldab ettevõtja oma initsiatiivil või vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele.

Kuigi Eesti keskkonnaseisund on üldiselt hea, on jätkuvalt probleeme transpordist lähtuva saaste leviku ja selle vähendamisega, looduse mitmekesisuse säilimise ja veekogude kaitsega. Õigesti kavandatud ja süsteemne pikaajaline elukeskkonna seisundi seire võimaldab hinnata ka keskkonnainvesteeringute tulemuslikkust ja mõju ajas.

Keskkonnaseire andmed on üldjuhul avalikud. Riikliku keskkonnaseire tulemustega soovitame tutvust alustada SIIN.

Põhiosa keskkonnaseire käigus kogutud andmeid koondatakse keskkonnaseire andmekogusse KESE, mis on riikliku keskkonnaseire programmi ja sellega seonduvate keskkonna uuringute-projektide raames kogutud keskkonnaseisundi andmestikku koondav andmekogu. KESE võtab omakorda püsivate seirekohtade ja seireobjektide andmed Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS. Eraldi on ettevõtete loapõhiste andmete infosüsteem KOTKAS.