ESTONIA-MATSALU rõngastuste kohta on enam-vähem täielik andmestik alates 2000. aastast. Mujalt pärit ja Eestist leitud isendite andmestik algab aastaga 2019. Mõlemad andmestikud (ning koos sellega ka olemasolevad graafikud) täienevad jooksvalt vastavalt rõngastustele ja uutele leidudele. Andmeid uuendatakse kord nädalas.
Matsalu rõngastuskeskus koordineerib lindude ning nahkhiirte märgistamist kogu Eestis, nii kannavad kõik Eesti linnurõngad signatuuri ESTONIA MATSALU. Linde rõngastatakse, et saada teada nende rändeteed ja sagedamini kasutatavad peatuskohad ning talvitusalad. Lisaks annab lindude rõngastamine infot nende eluea ja eluviiside kohta ning samuti hukkumiste põhjused jms.
Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) palume teatada
- e-posti aadressil @email või
- aadressil: Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lääneranna vald, Pärnumaa või
- telefonil 585 45828.
Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti / nähti. Võimaluse korral võib rõnga või rõngast tehtud foto ka rõngastuskeskusesse saata. Lisaks palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale rõngastusandmed teatada.
Kellel lähem huvi ise rõngastamisega tegelema hakata, palume võtta ühendust rõngastuskeskusega mõnel eelpoolmainitud viisil.
Rõngastusstatistikaga saab tutvuda siin.
Projektist
Suur aruandluskohustus vee-ettevõtetele vajas optimeerimist
Eestis tegutseb rohkem kui 100 vee-ettevõtet, kes varustavad elanikkonda puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenustega. Kõik vee-ettevõtted peavad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 toodud tegevuste jaoks taotlema riigilt vee erikasutuse keskkonnaloa ja toimetama vastavalt loa nõuetele. Keskkonnalubades määratakse mh ka vee-ettevõtte aruandluskohustused. Vee-ettevõtted peavad esitama regulaarselt seirearuandeid ehk laborimõõtmiste tulemusi vee kvaliteedi kohta, kvartaalseid keskkonnatasude deklaratsioone ja aastaaruandeid. Sõltuvalt teeninduspiirkondade arvust võib ühel vee-ettevõttel olla mitmeid keskkonnalubasid, ning iga keskkonnaloa kohta tuleb esitada üks aastaaruanne, seega võib ühel vee-ettevõttel olla vaja esitada igal aastal isegi kuni kümneid veekasutuse aastaaruandeid.
Vee-ettevõtete aruandluskoormus on märkimisväärne, aga riik vajab neid andmeid. Vee-ettevõtetelt kogutavad andmed võimaldavad meil omada ülevaadet puhta vee kui ressurssi ja looduskeskkonna üliolulise osa käekäigust. Ühtlasi raporteerib Eesti riik vee-ettevõtetelt saadud andmeid edasi erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Veekasutuse andmeid on riigi toimimiseks vaja ja seega veekasutuse aruandlus on vältimatu, aga suur aruandluskoormus põhjustab lisaks aja- ja ressursikulule ka probleeme andmekvaliteediga. Kui ettevõtja peab käsitsi täitma väga rohkeid andmevälju, siis paratamatult tulevad sisse vead, mille tuvastamine ja parandamine võtab aega, ning kannatab nii andmete õigsus kui ka ajakohasus.
Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus tuli appi
Üleminek reaalajamajandusele ja andmepõhisele aruandlusele aitaks seda olukorda märgatavalt parandada ehk vähendada vee-ettevõtete aruandluskoormust ning samaaegselt tõsta andmete kvaliteeti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium sõlmisid 2021. aasta lõpus koostöökokkuleppe nr 1.1-17/21-458-1, mille eesmärgiks on toetada andmepõhisele aruandlusele üleminekut aastaks 2025. Antud koostöökokkuleppe osana algas 2022. aastal Keskkonnaametis projekt „Vee-ettevõtjate andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi: andmepõhise veearuandluse projekt). Projekti eesmärgiks oli analüüsida vee-ettevõtete aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ja luua andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp, mille põhjal oleks võimalik vähendada vee-ettevõtete halduskoormust aruannete koostamisel ja andmete edastamisel.
Materjalid ja tulemid
- Omaseire analüüsi lõpparuanne
- Andmepõhine veearuandluse äri- ja eelanalüüsi lõpparuanne
-
- Andmepõhine_aruandlus_veekasutuses_lopparuanne_21122023.pdf
- Lisa 6. Andmepõhisele aruandlusele ülemineku teekaart.pdf
Analüüsi ja prototüüpimise esitlus 23.01.24
- Veemajanduskavade meetmete rakendamise teabe automaatse kogumise kaardistamine
-
- Analüüsi tulemused
Eesmärkideks oli:
• Kaardistada VMK ja VMK meetmeprogrammi meetmete rakendamise vaatest olulised osapooled;
• Selgitada välja, mis andmeid on riigil vaja selleks, et meetmeprogrammis toodud meetmeid saaks arvestada rakendatuks;
• Selgitada välja, kust on võimalik neid andmeid leida ning kas ja kui palju on võimalik rakendada RTE põhimõtteid;
• Selgitada välja võimalikud alternatiivsed andmeallikad.
- Analüüsi tulemused
- Andmepõhise veearuandluse lõpparuanne
Kui soovid lisainfot või tekkis küsimusi, võta ühendust Keskkonnaameti veeosakonna juhatajaga või veemajanduskavade kontaktisikuga.