Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.
Lehel on ruutloenduse andmete analüüsid aastast 2006 kuni aastani 2013.
Keskkonnaagentuuri värskest aruandest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused uueks jahihooajaks.
Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.
Puidubilansi eesmärk on anda ülevaade Eesti puidukasutuse mahust ning esitada sortimentide kaupa puiduallikad ja kasutamine. Töös analüüsitakse ka eri puittoodete importi, eksporti, tootmist ja kasutamist.
Ülevaade sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Samuti kelle töö tulemusena metsastatistika tekib.
Keskkonnaagentuuri koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Euroopa jõgede taastamise ühing pakub programmis „Open rivers“ paisude ja paisjärvede omanikele toetust paisu likvideerimiseks ja kalade rändeteede avamiseks.
Keskkonnaministeerium lükkab ümber meedias leviva valeinfo, nagu oleks kavas survestada inimesi toetuse abil ahiküttest loobuma.