Tartu linna keskkonnaseisund (2019)
Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.
Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.
Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Keskkonnaagentuuris kogutav jahistatistika on nüüd kättesaadav ka interaktiivsel kaardil ja graafikul.
Milline on Eesti muldade tervis ning kuidas seda mõõdetakse? Sellele leiab vastused värskelt valminud Keskkonnaagentuuri metsa- ja põllumulda seire kaardiloost.
Keskkonnaagentuur kutsub virtuaalsele ilmajaama tuurile! Tallinn-Harku ja Tartu-Tõravere ilmajaamades on võimalik külastada reaalajas ilmaandmeid koguvat vaatlusväljakut ja ilmateenistuse püsiekspositsiooni. Seal saab vastused ilma puudutavatele küsimustele, tutvuda ilmavaatluste tegemisega, näha ja katsuda nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid mõõtevahendeid ning teha ka üks ühisvaatlus. Nii kodus...
Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.