Faktilehed annavad kiire ülevaate valdkondlike põhinäitajate üldisest hetkeseisust: näiteks veekogumite koondseisund; õhukvaliteedi koondhinnang; kaitsealuste liikide ja elupaikade seisund; metsade näitajad jne. Vaata lähemalt nimekirjast.
Igal aastal tekib seire käigus huvitavaid leide ja tähelepanekuid, mida teistega jagada. Soovime kõigini tuua eelmise aasta keskkonnaseire tulemusi, tähelepanekuid ja huvitavamaid momente, tõstes iga Eesti inimese keskkonnateadlikkust.
Siin on toodud videoülevaated möödunud kuude ilmast. Lisaks eelmiste aastate ülevaated ja aastaaegade kokkuvõtted.
Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.
Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.
Käesolev töö kaardistab tuuleenergeetika arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt nelja klassi. Töö annab suuniseid tööstuslike elektrituulikute asukoha valikuks. Töös käsitletakse Eesti maismaad ja siseveekogusid kuid ei käsitleta mereala.
Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini. Keskkonnaagentuuri avaldatud värskete statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti...
Siin on välja toodud kuuse-kooreüraskite seire tulemused RMK feromoonpüüniste põhjal. Andmed on alates 18. aprillist 2023 ja uuendatakse kord nädalas.