Pühade eelsel lühendatud tööpäeval pakume kliendituge kella kaheteistkümneni.

Keskkonnaagentuur pani kokku eelmise aasta ilmaülevaate. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelmine aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

12.12.2022 ilmus lehes „Postimees Arvamus“ Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli töötajate Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni artikkel „TARTU ÜLIKOOLI TEADLASED ˃ Eesti suurkiskjate seires on aeg üle minna tegelikule teaduspõhisusele“. Kuna suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur ja antud artiklis seatakse kahtluse alla selle teaduspõhisus ja seega ka usaldusväärsus...

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

Saame lähemalt tuttavaks ettevõttega Mayeri Industries AS, mis sai oma toodetele esimesed EL ökomärgised 2016. aastal, esmalt pesupesemisvahenditele. Seejärel võtsid nad ette ka nõudepesuvahendid käsi- ja masinpesuks, erinevate pindade puhastusvahendid ning vedelseebid. Nüüdseks on Mayeri portfellis üle 150 EL ökomärgisega toote.

Selleks, et tunnustada ja tõsta esile Eesti digiriigi edendajaid ja säravamaid tähti, vältas sügisest alates 𝗱𝗶𝗴𝗶𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝘀𝘁𝗲 𝗸𝗼𝗻𝗸𝘂𝗿𝘀s “𝗦𝘂/𝗴 𝟮𝟬𝟮𝟮”, mis jõudis täna piduliku finaalini. Otsustasime Keskkonnaagentuuris konkursil kaasa lüüa Eesti esimese ilmaäpiga ILM+, mis jõudis kaheksa parema hulka. Meil on rõõm, et ilmaäpp saavutas publiku lemmiku hääletusel teise koha.

Viimase kolme aasta jooksul on projekti LIFE IP CleanEST käigus Narva jõge põhjalikult uuritud, et arendada Eesti suurjõgede kalastiku seiremetoodikat ja hinnata jõe seisundit. Suurjõgede seiremetoodika välja töötamise tulemusena on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina võimalik aru anda, millises seisus on meie suuremad jõed, nagu Narva ja Emajõgi.

Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on valminud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.

Suitsupääsuke on üks kõige paremini tuntud linnuliikides. Ta asustab sageli inimestega samu hooneid, tehes pesa lauta, küüni, pööningule või lausa tuulekotta. Peamiselt pesitseb suitsupääsuke maapiirkondades. Nad ehitavad pealt lahtise, kausja pesa, mis koosneb savist, rohukõrtest ja süljest. Iga pesa ehitamiseks kulub ligikaudu 1000 nokatäit materjali.

Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma värskeima hinnanguaruande “Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raporti fookuses on inimeste ja looduse haavatavus kliimamuutustele, nende muutuste mõju ning kohanemine.