Perioodil 1992–2021 on Eestis tarbitava olmevee kogus vähenenud ca 2 korda. Tarbitava olmevee langus on eelkõige tingitud ühisveevärkide rekonstrueerimisest ja vee hinna tõusust, mis on ajendanud tarbijaid säästlikumalt vett kasutama.
Eesti suuremad veetarbijad on Ida-Virumaal paiknevad elektrijaamad, mis tarbivad ligikaudu 67% kogu veevõtust. Ligikaudu 18% veevõtu kogustest moodustab kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Enamasti koosneb veeteenuse hind mitmest komponendist ja sisaldab tasu võetud vee eest, reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna vee-ettevõtted on monopoolses seisus, siis sekkub hinna kujundamisesse ka Konkurentsiamet.
Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Ettevõtete poolt esitatud veekasutuse aastaaruannetes kajastatakse ühisveevärgiga ühinenud klientide arvu loastatud asulate põhiselt. Aruandekohustus puudub piirkondade kohta, kus puudub vee-erikasutusluba, kuid teenus võib olla kättesaadav klientidele.
Näitaja väljendab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides 2015. aastani. Alates 2016. aastast väljendab näitaja mitu protsenti viimasel kolmel aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist koguti elektroonikajäätmetena kokku kalendriaastal.
Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.
Näitaja väljendab olmejäätmete aastast tekkekogust kilogrammides inimese kohta ning SKP suhtelist muutust ja seost olmejäätmete tekkega.
Näitaja väljendab taaskasutatud ja ladestatud jäätmete kogust miljonites tonnides ning taaskasutatud ja ladestatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.
Tere tulemast uuendatud keskkonnaportaal.ee veebilehele! Avasta keskkonda ja anna meile tagasisidet!