18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Igal aastal on 22. mail rahvusvaheline elurikkuse päev ja selle puhul avaldasime blogiloo, mis tutvustab ELME projekti tulemusel valminud põnevaid ökosüsteemiteenuseid tutvustavaid kaarte.
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
Suur suveleitsak ja vihmapilvede nappus on kergitanud jõudsalt tuleohtlikkust meie metsades ja maastikel. Selleks, et ennetustööd veelgi efektiivsemaks muuta arendab Keskkonnaagentuur koostöös Tartu Ülikooli ja KeMIT-ga välja uut tuleohukaarti – uuenemas on nii meetod kui ka veebilahendus.
EEA aruanne annab ülevaate suplusvee kvaliteedist Euroopas.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.