Täna, 7. septembril tähistame rahvusvahelist puhta õhu päeva! Õige aeg teha kokkuvõtteid.

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.

Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.

Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.