Linnapiirkondade õhukvaliteedi dünaamika viimase 5 aasta jook
Hindamata
Kõigist Eestis tekkinud jäätmetest 2022. aastal hinnanguliselt 65% taaskasutati, 32% ladestati ja 1,4% põletati energia saamise eesmärgil. Euroopa Liidus keskmiselt 40,8% taaskasutati, 32% ladestati ja 6.4% põletati. Jäätmete taaskasutamise taset suurendasid oluliselt näiteks põlevkivi aherainest killustiku tootmine ning ehitus- ja lammutusjäätmete kõrge taaskasutamise määr (ca 90%).
Plastpakenditest võeti 2021. aastal ringlusse 42% (kehtiv sihttase on 22,5%, 2025. aastast 50%) ja kõigist pakendijäätmetest 70% (kehtiv sihttase on 55%, aastast 2025 65%). Tutvu Euroopa Liidu pakendijäätmete statistikaga siin ja Eesti pakendijäätmete statistikaga siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
Ringleva materjali määr oli Eestis 2023. aastal 18,1%. See tähendab, et üle 80% majanduses kasutatavast materjalist oli uus toormaterjal. Euroopa Liidus tervikuna oli ringleva materjali määr 11,8% ning teiste maailma regioonidega võrreldes on eurooplased tarbinud taaskasutatud materjale rohkem.