Keskkonnaülevaade - välisõhk

Debug: Image path is empty. in Drupal\twig_tweak\TwigTweakExtension::imageStyleFilter() (line 500 of modules/contrib/twig_tweak/src/TwigTweakExtension.php).

Drupal\twig_tweak\TwigTweakExtension::imageStyleFilter() (Line: 73)
__TwigTemplate_ee0399e2a38fb719737d2317a45d9525->block_paragraph() (Line: 432)
Twig\Template->yieldBlock() (Line: 51)
__TwigTemplate_ee0399e2a38fb719737d2317a45d9525->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 344)
Twig\Template->display() (Line: 359)
Twig\Template->render() (Line: 51)
Twig\TemplateWrapper->render() (Line: 33)
twig_render_template() (Line: 348)
Drupal\Core\Theme\ThemeManager->render() (Line: 491)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 248)
Drupal\Core\Render\Renderer->render() (Line: 484)
Drupal\Core\Template\TwigExtension->escapeFilter() (Line: 62)
__TwigTemplate_25ccdffa2d317bfdef91cdef164db024->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 344)
Twig\Template->display() (Line: 359)
Twig\Template->render() (Line: 51)
Twig\TemplateWrapper->render() (Line: 33)
twig_render_template() (Line: 348)
Drupal\Core\Theme\ThemeManager->render() (Line: 491)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 504)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 248)
Drupal\Core\Render\Renderer->render() (Line: 484)
Drupal\Core\Template\TwigExtension->escapeFilter() (Line: 132)
__TwigTemplate_c529e024117e97c2dca7c0d4ebf83818->block_content() (Line: 432)
Twig\Template->yieldBlock() (Line: 87)
__TwigTemplate_c529e024117e97c2dca7c0d4ebf83818->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 44)
__TwigTemplate_e31c09629e6d53c34a0bb2d4912e6f7a->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 344)
Twig\Template->display() (Line: 359)
Twig\Template->render() (Line: 51)
Twig\TemplateWrapper->render() (Line: 33)
twig_render_template() (Line: 348)
Drupal\Core\Theme\ThemeManager->render() (Line: 491)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 504)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 248)
Drupal\Core\Render\Renderer->render() (Line: 484)
Drupal\Core\Template\TwigExtension->escapeFilter() (Line: 202)
__TwigTemplate_d7d90da1ee6e8b7e543745507a37b1b3->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 344)
Twig\Template->display() (Line: 359)
Twig\Template->render() (Line: 51)
Twig\TemplateWrapper->render() (Line: 33)
twig_render_template() (Line: 348)
Drupal\Core\Theme\ThemeManager->render() (Line: 491)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 248)
Drupal\Core\Render\Renderer->render() (Line: 484)
Drupal\Core\Template\TwigExtension->escapeFilter() (Line: 84)
__TwigTemplate_b034740dfd7870083dba474fbe92a3e8->doDisplay() (Line: 388)
Twig\Template->yield() (Line: 344)
Twig\Template->display() (Line: 359)
Twig\Template->render() (Line: 51)
Twig\TemplateWrapper->render() (Line: 33)
twig_render_template() (Line: 348)
Drupal\Core\Theme\ThemeManager->render() (Line: 491)
Drupal\Core\Render\Renderer->doRender() (Line: 248)
Drupal\Core\Render\Renderer->render() (Line: 158)
Drupal\Core\Render\MainContent\HtmlRenderer->Drupal\Core\Render\MainContent\{closure}() (Line: 638)
Drupal\Core\Render\Renderer->executeInRenderContext() (Line: 159)
Drupal\Core\Render\MainContent\HtmlRenderer->renderResponse() (Line: 90)
Drupal\Core\EventSubscriber\MainContentViewSubscriber->onViewRenderArray()
call_user_func() (Line: 111)
Drupal\Component\EventDispatcher\ContainerAwareEventDispatcher->dispatch() (Line: 186)
Symfony\Component\HttpKernel\HttpKernel->handleRaw() (Line: 76)
Symfony\Component\HttpKernel\HttpKernel->handle() (Line: 53)
Drupal\Core\StackMiddleware\Session->handle() (Line: 48)
Drupal\Core\StackMiddleware\KernelPreHandle->handle() (Line: 28)
Drupal\Core\StackMiddleware\ContentLength->handle() (Line: 32)
Drupal\big_pipe\StackMiddleware\ContentLength->handle() (Line: 201)
Drupal\page_cache\StackMiddleware\PageCache->fetch() (Line: 138)
Drupal\page_cache\StackMiddleware\PageCache->lookup() (Line: 87)
Drupal\page_cache\StackMiddleware\PageCache->handle() (Line: 48)
Drupal\Core\StackMiddleware\ReverseProxyMiddleware->handle() (Line: 51)
Drupal\Core\StackMiddleware\NegotiationMiddleware->handle() (Line: 36)
Drupal\Core\StackMiddleware\AjaxPageState->handle() (Line: 51)
Drupal\Core\StackMiddleware\StackedHttpKernel->handle() (Line: 741)
Drupal\Core\DrupalKernel->handle() (Line: 19)

Ilm ja kliima

Põhisõnumid

Seisund

Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (suurem kui liiklusõnnetused).

...

Mõjurid

Surve

Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2020. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 57,3% NOx heitkogustest, 86,5% PM2,5 heitkogustest, 25,3% LOÜ heitkogustest ja 4,1% NH3 heitkogustest.
Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis on kasutusel kõik peamised transpordiliigid, nagu maantee-, raudtee-, sisevee- ja lennutransport. Kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport. 2020. aastal moodustas transpordisektor kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 31,6%, LOÜ – 4,7%, PM2,5 – 6,2%, NH3 – 1,2% ja SO2 – 0,2%
Tööstusprotsesside valdkonnast pärines 2020. aastal Eestis kokku 0,3% NOx, 3,9% PM2,5, 3,4% LOÜ ja 0,95% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne.
LOÜ-de heitkoguse kasv 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga tuleneb tööstuslike protsesside ning lahustite sektorist. Autohooldustoodete, eriti külmumisvastaste toodete ja jäätõrjevedelike suurenenud tarbimine suurendab heitkoguseid. Külmumisvastaste toodete hulka kuuluvad ka päikesepaneelide küttesüsteemides kasutatavad ained. Viimastel aastatel on suurenenud hoonete renoveerimine ja päikesepaneelide kasutamine. See võib olla jäätumisvastaste ainete kasutamise suurenemise põhjuseks. Teiseks heitkoguste kasvu põhjuseks on liimide tarbimise suurenemine. Puidu põletamine kohtküttes on samuti üks LOÜ-de allikas, kuid energiasektoris põletatava puidu hulga suurenemine ei ole toonud kaasa märkimisväärset heitkoguste kasvu (suurte põletusseadmete eriheide on võrreldes väikeste kateldega oluliselt väiksem).
Benso(a)püreeni ehk b(a)p on polütsükliliste aromaatsete süsivesinike indikaator, mida esineb orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel tekkivas suitsus, sh ka kodumajapidamistes orgaanilise materjali, sh puidu põletamisel, ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. Lisaks esineb b(a)p suitsutatud toiduainetes, põlevkivi ja kivisöe tõrvades ja -suitsus ning tubakasuitsus. Benso(a)püreen on tugevalt kantserogeenne ühend. Välisõhu seireandmete põhjal on b(a)p saastetase kõrgeim Tartus. Tartu seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel, mistõttu peegeldavad mõõdetud b(a)p kontsentratsioonid hästi olmekütte mõju välisõhu kvaliteedile.
Vääveldioksiidi peamiseks allikaks Tallinnas on transport, kus kasutatakse erineva väävlisisaldusega kütuseid. Kuna vedelkütustele on kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, on ka SO2 kontsentratsioonid võrreldes mõõtmiste algusaastatega Tallinnas oluliselt vähenenud. Ida-Virumaal mõõdetud SO2 kontsentratsioonid on teiste piirkondadega võrreldes suuremad, mille peamiseks põhjuseks on piirkonnas paiknevate suurte tööstusettevõtete tegevus.

...

...

Mõju

Õhu halva kvaliteedi mõju ökosüsteemidele
Puhtam õhk toob kaudselt kaasa madalamad tervishoiukulud. Inimtervise seisukohast on kõige ohtlikum peenosakeste sisaldus sissehingatavas õhus. PM10 puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. PM10 fraktsiooni kuuluvad osakesed, mis oma aerodünaamiliselt diameetrilt on väiksemad kui 10 μm ja mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse ja organismi võivad need sattuda. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus suurenes eelmise aastaga võrreldes Tartus ja Õismäel (Joonis 2.2).

Meetmed

Õhusaastega seonduva keskkonnapoliitika tulemuslikkuse hindamise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine, mis tugineb nii riiklikele seireandmetele, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste omaseire andmetele, modelleerimisel saadud andmetele kui ka uuringute raames kogutud teabele.
arvutuslikele väärtustele, üldistest hinnangutest ja koguse kohta on kriitilise tähtsusega võimaldamaks riigil oma vett tõhusalt hallata. Muutuste märkamiseks veekogumite seisundis on oluline roll regulaarsel riiklikul seire
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb:  piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi Göteborgi protokoll) 1 ;  teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2 ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3 ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv) 4 .
Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Lisaks eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse2 :  välditakse 58 000 enneaegset surma;  kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;  kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;  kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest.
Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas. Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega (Tabel 1.1).

Avaldatud: 26.08.2024 / Uuendatud: 13.05.2025