Clone of Keskkonnaülevaade - ilm ja kliima II

• Eestis on temperatuur tõusnud globaalse keskmisega võrreldes enam.
• Eesti majandus on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes süsinikumahukam.
• Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta energeetika valdkonnas.
• Kliimamuutuse tulemusena on Eestis suved kuumemad ning talved soojemad.

• IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne ehk kogu maailma keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1°C. Globaalne temperatuuritõus jätkub kiirusega 0,2°C iga 10 aasta kohta. Allikas: NASA
• Euroopa on kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas. Euroopas on viimase 30 aasta jooksul õhutemperatuuri tõus olnud ligikaudu kaks korda kiirem kui globaalne, 0,5°C iga 10 aastaga. Allikas: Copernicus Climate Change Service
• Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist ei ole, ent alates 1901. aastast on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5°C. See tähendab, et lühema perioodi vältel oli Eestis temperatuuritõus globaalsega võrreldes suurem. Allikas: Keskkonnaagentuur

• Rohkete positiivsete temperatuurianomaaliate esinemine viimastel aastakümnetel näitab selgelt, et meie elukeskkond soojeneb.
• Eestis tõuseb temperatuur globaalsest keskmisest kiiremini.

• Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa 0,48%. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
• Elaniku kohta arvestades on Eesti Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes 1.6 korda süsinikumahukam ning ühe SKP euro kohta tekib Eestis üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
• Eestis sõltub kasvuhoonegaaside heitkoguste trend põlevkivielektri konkurentsivõimest, majandustõusudest ja -langustest, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hinnast.
• Kasvuhoonegaaside heitkogused on Eestis langenud põhiliselt tingituna majanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses.

• Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste aastatuhandete kõrgeimal tasemel (420 ppm). Allikas: NASA, 2023
• Kõige enam on atmosfääris süsihappegaasi (CO₂), mille sisaldus atmosfääris on inimtegevuse tulemusena  tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes suurenenud 50%. Allikas: NASA, 2023
• Metaani (CH₄) sisaldus atmosfääris on 200 aastaga enam kui kahekordistunud. Teadlaste hinnangul on metaani mõju globaalsele temperatuuri tõusule 20-30%. Allikas: NASA, 2023
• Kuigi süsihappegaasi osakaal atmosfääris on kõige suurem, on ühe CO₂ molekuli mõju teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes oluliselt väikesem. Näiteks on metaan 28 korda, naerugaas 265 korda ja fluoritud kasvuhoonegaasid tuhandeid kordi suurema potentsiaaliga globaalset temperatuuri tõsta. Allikas: IPCC, 2023

• Suurim kasvuhoonegaaside emissioon nii globaalselt kui Eestis tuleb energeetika valdkonnast.
• Eestis moodustas põlevkivil baseeruv energeetikasektor 52% kasvuhoonegaaside heitkogusest (arvestades LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit; LULUCF kohta loe lähemalt siit). LULUCF sektorit arvestamata oli energeetika osakaal kasvuhoonegaaside heitest 64%. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur, 2021
• Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta energeetikas.

Kliimamuutused on tajutavad ka Eestis.

• Suved on muutunud kuumemaks. +30°C või kõrgema temperatuuriga päevade arv on 60 aastaga suurenenud 9,5 päeva ning kuumalainete kogukestus pikenenud nädala võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
• Talved on muutunud soojemaks. -26°C või madalama temperatuuriga päevade arv vähenenud 5,5 päeva ning külmalainete kogukestus on lühenenud 3,7 päeva võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
  Uuring Eesti lumikatte kohta näitab 66 aasta jooksul lumikattega perioodi lühenemist keskmiselt 27 päeva võrra.